Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on uue strateegiaperioodi erilises fookuses targad tööstuslahendused.

„Välisinvesteeringute keskuse kaudu jõuab Eestisse ligikaudu 10-15% kõigist siia tulevatest välisinvesteeringutest. Otsime just neid kohti siinsetes väärtusahelates, kuhu uute tegijate toomine aitaks Eesti majandusel võimalikult jõudsalt ja targalt kasvada. Seame strateegias kesksele kohale regionaalse mõõtme, et elavdada majandust ka keskustest eemal ning paneme suurt rõhku just teadus- ja arendustegevuse mahukatele investeeringutele,“ rääkis Vänto.

Vänto sõnul on Eesti majandus teinud kolmekümne aastaga märkimisväärse arenguhüppe. „Kuigi oma olemuselt on välisinvesteeringute maandamiseks tehtav töö väga sarnane sellega, mida tehti siin 1990. aastatel, siis Eesti majandus on selle aja jooksul oluliselt küpsenud. Eesti on investeeringute sihtkohana end kindlalt maailmakaardile kinnitanud ja meil on käes tugevad kaardid, et oma tööd edukalt teha. Üheks heaks märgiks sellest on ka viimasel ajal palju kõneainet tekitanud ettevõtete otsused laiendada oma haaret välisturgudel ja investeerida uutesse tehastesse mõnes muus riigis, mis tegelikult toob Eestile märkimisväärset kasu ja on igati loomulik osa meie majanduse arengust,“ lisas Vänto.

Aastate jooksul on välisinvesteeringute keskus aidanud Eestis kanda kinnitada ja kasvada sellistel rahvusvahelise haardega ettevõtetel nagu näiteks Ericsson, ABB ning Horizon Pulp & Paper (Kehra tselluloositehas).

2023. aastal aitas välisinvesteeringute keskus Eestisse tuua 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mille toel luuakse üle 1000 kõrgepalgalise töökoha. Välisinvesteeringute keskuse asutas 16. mail 1994 majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Alates 2000. aastast on välisinvesteeringute keskus osa EASi ja KredExi ühendasutusest.